... olgugi, et minu esimestel jõusaaliaastatel oli targutajaid ja minu valiku hukkamõistjaid rohkem kui kaks, suutsin ma peagi nende suud sõna otses mõttes kinni treenida. Juba umbes aasta hiljem ei kahelnud keegi, et minu valik nii väga vale enam oleks. Peagi tulid need samad tegelased kes esmalt mu tegemisi jõusaalis rumaluseks pidasid ka ise trenni, soovides enda füüsist vormima hakata. Ütlen aga kohe, et kauaks neid sinna ei jätkunud, sest hoopis lõbusam oli nende jaoks öösiti pidutseda ja ennast nö rihmaks juua. Tõsi, aeg ajalt nad ju ikka saali ka hiljem ära eksisid kuid mingist füüsise parandamisest muutmisest paremuse poole polnud juttugi. Mis ka muidugi loogiline. OKAIDO.
Ise aga andsin endale "piitsa" nii, et vähe polnud. Tahe aga osutus tugevamaks kui keha ja teisel treeningaastal enam samamoodi jätkata polnud võimalik. Areng peatus ja tuli hakata mõtlema, milles viga. Lugesin tollal peamiselt venekeelsest kirjandust, sest eesti keeles oli seda minimaalselt. Küll aga oli emakeeles päris palju tõstmisalast materjali. Lugesin siis neid ja õppisin päris palju mis ka hiljem selgus, et algaja kehaehitaja treeningud peaksi olema paljuski samamoodi ülesse ehitatud, et luua omale tugev baas edasisteks aastateks kehaehitamisel.
Jätkub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar